ull blog

kunagi isa rääkis, et ta ehitas neljanda klassi posina ise raadio. detektorvartuvõtja täpsemalt. see tundus nii äge värk, et hakkasin ka asja uurima, kuna mina käisin ka siis umbes neljandas.

detektorvastuvõtja ehitasin ma valmis, aga esimesed ei töötanud, sest jupid olid vanad. ilmselt oli lihtsalt diood tuksis. kunagi paar aastat hiljem ehitasin sellise hästi kompaktse versiooni, mille üle ma olen tänaseni üsna uhke.

maal oli ikkagi raske vähegi huvitamaid asju ehitada, sest juppe polnud võtta ja linnast neid eraldi ostmas käia polnud praktiline. aga suurem probleem kui jupid oli trükkplaat. neid lihtsalt polnud millegagi söövitada. küll ma uurisin, aga ei leidnud kuskilt võimalust. see asi jäi veitsa närima.

nüüd lõpuks sai see lapsepõlveunistus siis täide viidud. praegu on kütte hinnad kuum teema. tahan panna mingid väikese voolutarbega wifi ruuterid serial pordi kaudu temperatuuri logima. ruuterite häkkimiseks on enamasti vaja rs232 – ttl leveli konverterit. põhimõtteliselt ja praktiliselt ka hästi lihtne asi, aga et see ilusasti ruuteri korpusesse ära paigutada võiks see olla natuke tugevamini kokku pandud kui lihtsalt jupp-jupi-küljes. igatahes tegin selle jaoks ise otsast lõpuni trükkplaadi. kasutasin express-pcb programmi, mis on selliste lihtsate asjade jaoks vist üsna sobiv. oomipoest sain plaati ja soovituspuru, elfast muid juppe. tegin selle pindmontaazina, sest auke puurida ma ei viitsi ja minuarust pole neid vaja ka. lisaks on ruuterisse hea kinnitada plaati, mille alumine pool on täiesti sile ja kasutamata. voolurajad kandsin plaadile mingi spetsjomm printerikile ja triikraua abil.

mis on vahepeal elus toimunud? järgneb pisike ringvaade tähtsuse järjekorras.

martin käis külas ühel nädalavahetusel. käis oma onu ja veel kahe põnniga seda sauruste soud vaatamas. pärast pinnisime, et noh, kas meeldis? ütles et mm-jah. itsitas, et osade sees olid inimesed. aga teised olid vist nii suured, et nende sees tema arust ei saanud inimesi siiski olla.

martin käib praegu 5b klassis. hinded on tal üsna servast serva, sest selles vanuses midagi keerulist veel ei õpetata, aga kui kodutööd on tegemata või tunnis ei tööta siis saab suht kehvi hindeid. matemaatikas peavad igaks tunniks lahendama 5 ülesannet. ma siis vaatasin kuidas see käib. tegelt päris põnev osa on see “joone all”  aritmeetika. mina pole küll vist peale põhikooli kordagi midagi joone all arvutanud, lahe kuidas väike poiss seda seletab.

ükspäev oli väike nn bändriproov. teised võtsid natuke tavalist õlut aga mina olin autoga ja siis tõin kaasa tiba alkoholivaba õlut eri sorti. väga hästi nokkis tegelikult. nad olid kellegi kodust remondi ajaks hoiule toodud klaveri ära häälestanud ja eest plaadid ära võtnud ning taha kõlalaua juurde mikrofoni pannud. isegi minu lihtsameelsed lookesed kõlasid palju paremini. väga kift. mäletan kui väike olin siis tundus et neid klavereid seisab igal pool kuhu satud. kodudes, koolis mitmes klassis jne. nüüd ei satu enam kuskile kus saaks proovida.

panime reisiplaanid lukku. andri on mind kutsunud aastate jooksul mitmeid kordi kaasa reisima. ta on käinud teiste semudega ja üksi, aga ikka on reisikaaslasi alati raske leida. ükskord siis otsustasin et tekitan omale väikse fondi, kogun sinna mingi raha ja kui minek on uuesti siis lähen ja kõik. niiet veebruari alguses lähme kolmeks nädalaks filipiinidele laisklema, lohetama ja sukelduma.

kodus tegin natuke hõum-impruuvmenti. suure remondi käigus lasin vedada palju võrgukaableid mööda korterit laiali esikusse kokku. vähemalt aasta vedeles juhtmepats niisama seinast välja, siis paigutasin selle pusa ümber plekist kasti ja nüüd lõpuks ühendasin sinna patchi paneeli ja kirjutasin üles kuhu sealt mingi ots viib. toppisin modemi, ruuteri, hubi ja dect telefoni saatja sinna sisse koos toitekatega. temp on sees 29 kraadi. ja impruuvment seisneb selles, et nüüd on laua all rohkem ruumi ja saan mõnusamini jalgu sirutada.