ull blog

plaan oli punuda reede õhtul saaremaale, et laubal-pühabal saaks sõrves natuke lohesid lennutada. reede õhtal hakkas mingi kuri kurguvalu ja lauba hommikul oli kehva olla. plaan jäi ära. pühabal oli olemine parem tükk maad ja läksime siis pärnusse.

mõõtsime tuult, 6 m/s – arvasime et lendu võiks lohe sellega ikkagi tõusta ja asusime asju kokku panema. sellega läks muidugi omajagu aega. ehk siis aega läks mis läks aga aega läks.

nii, ja siis nägime eemal ka ühte rohelist lohet lendamas. kaks inimest selle juures sehkendamas, mõtlesime et ilmselt ka keegi õpib. see oli lootustandev, sest tuult pidi olema piisavalt. igatahes oli tuult meie jaoks piisavalt ainult heegeldamiseks. lohesid ehk lohi me lendu ei saanud. suure võitlemise peale saime ikka korraks õhku ka, mina vähem, andri rohkem, aga see oli siuke väga korraks. siis läks ilm hämaraks. panime oma kodinad kokku. ei saa öelda et poleks kerget pettumusemaitselist maitset kurgus olnud.

mõõtsime uuesti tuult ka, 3-4 peale oli kukkunud. kõik oleks olnud väga ilus kui see roheline lohe seal eemal poleks vahepeal ringi lennanud. raisk.

läinud päevadel olen istunud käsipõsakil arvuti ees ja head tuulist ilma oodanud. tahaks ju juba lohetama minna. paar korda käisime isegi randades kontrollimas kas ikka tõesti tuult ei puhu. ilmaootaja lõbustamiseks on tehtud palju erinevaid ilmajaamu internetti. kahjuks on need kõik üsna keerulised, niisiis tegin ise ühe tõsiselt hea ilmajaama, see on vähemalt sama täpne kui kõik ülejäänud, aga see-eest hea lihtne ja konkreetne

http://ull.pri.ee/ilm.html

idee kõigi heade ilmaennustamise lehtede juures on see, et ei ole mõtet ennustada halba ilma homseks ja ülehomseks. inimesele peab jääma lootus heale ilmale. prognoosi tuleb kord ööpäevas korrigeerida ja head ilma natuke edasi lükata ning tänasesse päeva sobib alati ilus pilvine, tuuletu, mõnigate sademetega sokiheegeldamisilm.

vennapoeg ikka käis ja kallistas oma ema ja põhjendas, et tal tuli hellusehoog peale. mul tuleb väike hellusehoog vahel peale siis, kui koer suvaliselt keset päeva end mõne põõnaku vahepeal püsti ajab, ringutab ja kõnnib minu töölaua juurde ning toetab esikäpad põlve peale ning vahib üles. siis ma ikka sasin ta kiharaid ja kiidan kui lahe koer ta on.