ull blog

võtsime koera.

koeravõtujutt hakkas pihta juba üsna ammu, viimastel kuudel läks aga kõik kuidagi konkreetsemaks. koer on siin seltsiliseks neile, kes ei käi pidevalt sukeldumas ja ei ole õhtud otsa ninapidi arvutis servereid konfimas.

sordiks valiti kääbusšnautser. selline pidi täitsa hästi sobima korterisse. koer on isane, sest neil snautseritel on ees pikk vunts ja habe ning kuidagi imelik oleks võtta koju koos koeraga veel habemega naine. eks selle võrra on kasvatamist natuke rohkem, aga nagu öeldakse, kui tahad lihtsat elu, siis külasta mänguasjapoodi…

selline ta siis ongi – nagu pudelihari. paar tundi peale kojusaabumist.

seisab tagakäppadega oma territooriumi piiril. kaugemale tulla veel ei julge ega oska, parkett on libe.

aeg lendab märkamatult. kuu on möödas ja pole mingit märki siia maha jäänud sellest…

idc kursus algab alles mai keskel ja lõpeb teises pooles. eksam peaks olema juuni alguses. seni olen käinud basseinitundides kaasas ja hinnanud enda etteasteid kahe kriteeriumi järgi – kui hästi see vastab sellelele, mida ma ise endalt ootan ja kui hästi sellele, mida võiks mult oodata eksamineerija. varem piisas, kui olin ise rahul ja paistis, et õpilased ka. kuid enam sellest ei piisa. tuleb aina veel käia ja ilmselt võtta vahepeal aega ilma õpilasteta proovida mõnda asja mitu korda läbi. ma ei saa ju õpilaste nähes katsetada mingit harjutust.

ujumas pole saand käia, olin veitsa tõbine. selline tobe tõbi, mis esimesel nädalal tegi nohut ja pärast seda kohatist köhimist ja palavikusarnast tunnet, ehkki palavikku justkui õieti polnudki. hoolimata sellest käisin bassus ja niisama sukeldumas ja midagi hullemaks ei muutunud. ujumiseks siiski jõudu ei jätkunud.