ull blog

nüüd on vist küll talv pihta hakanud, sest avavette ei õnnestu enam kuidagi kedagi saada. pühapäeval käisime hoopis valtu ujulas koos ühe põngerja ja ühe natuke vähempõngerjama proovijaga.

põngerjas, täpsemalt martti esimeseklassijunsust poeg hingas isa akvalangi lisaotsast, minu scubapro mask ees, hoidis 2,5 kg pehmet raskust käes ja kõndis mööda basseini madalama osa põhja nagu mingi tuuker, ausõna. piisavalt väikeseid lesti talle jalga panna meil polnud. vaatepilt väga naljakas.

suuremal tüübil võis olla ka üsna põnev, sest alguses hingas lisaotsast mask ees, polnud tal lestasid ega midagi. nagu tavaline ujuja, kes on vee alla sukeldunud ja sinna väga kauaks jäänud. pärast panime talle ikka raskusvöö ka peale ning toppisime vee all vesti selga ja lestad jalga. lõpuks mõned lihtsamad harjutused ka, nagu regu leidmine ja maski puhastamine. see tegelane läheb kindlasti kursusele ka, tal pole nüüd enam mingit pääsu.

martti proovis ise ka seal meelde tuletada oma owd harjutusi, maski ära võtmist ja vesti ära võtmist. lõpupoole jätsime vestid basseini põhja vedelema mingi vahemaa taha ja ujusime ilma õhuta ühe vesti juurest teise juurde nagu tanklast tanklasse.

lõpuks ometi on poliitika muutunud läbipaistvaks ja arusaadavaks. sina ostad poest kaupa, suurtootja või vahendaja saab palju raha, tema paigutab raha poliitikasse ja ametkondadesse, tellib sellised seadused nagu talle meeldivad jne. põhimõtteliselt toimuvad aastaringi ühed suured valimised igas kaupluses ja teenindusasutuses. täna ma näiteks ei arva väga hästi ühest parteist, õigemini mõne selle juhtfiguuri suhtumisest ja seda parteid läbi tema toetajate toodete ostmise ei finantseeri. paraku pole veel päris selge, kuhu millise tootja raha liigub. aga näiteks kalevi tooteid ma praegu osta ei taha.

praegu on üsna mõttetu aeg sukeldumiseks, sest õhk on juba külm, aga jääd veel pole. meil oligi siis mõte proovida sellist natuke mõttetut sukeldumist, sest muidu ju ei saagi teada mis värk on. tegime väikse öösukeldumise rummus. õhk -10 ja vesi +7 kraadi. vesi auras autotulede paistel nagu mingi aurusaun.

kobisime vette ja mis me näeme? mitte midagi ei näe, sest nähtavus on 1m. ilmselt need pikalt puhunud tuuled said lõpuks oma tahtmise. läksime sügavamale aga nähtavus ei paranenud. lasime siis mööda karjääri serva ühe kivimüraka juurest teiseni. kivide peal muidugi magasid ahvenad, ühte vähki nägime ka. vahepeal ujusin vastu mingit suurt kivi. kohati oli küll tunne, nagu vaataks mingit filmi või midagi, sest olukord oli üsna ebarealistlik ja ei sarnanenud enam isegi eesti kehva nähtavusega vett arvesse võttes ühegi varasema sukeldumisega. see-eest uus elamus ja noh, igati rahul.

ronisime välja ja asjad läksid jäässe, käed hakkasid ka hullult külmetama pinnal kohmitsedes. seda polnudki varem juhtunud, sest seni olin talvel käinud vaid kuivade kinnastega. külmaga on ikka väga suur vahe, kas käsi on märg või kuiv, see on nüüd selge.