ull blog

lõpuks tuli müüki sihuke telefon, mille eest ei küsitud hingehinda ja uute võimaluste seas leidub palju sellist, mida ma tegelikult juba ammu oodanud olen ühelt töötelefonilt.

qtek 8100 maksis ostu hetkel on offis 3998 krooni ja peal jookseb sel mobile windows ning sisseehitatud 32mb mälule lisaks oli kaasas 256mb miniSD mälukaart. muidugi on küljes ka hädapärane vga digifotokas.

esimene väärt omadus on see, et tal on 2 suht standardset pistikupesa. üks on 2mm stereo ots, kuhu käib handsfree või mikrofoniga kõrvaklapid. ja teine on tavaline mini-usb. laadija ots on ka mini usb, aga seda pole ma veel pakist välja võtnudki – kui ühendada telefon arvutiga tavalise usb kaabli kaudu, siis laeb akut ka sealtkaudu – väga praktiline.

teine hea asi on ühilduvus microsoft outloogiga. ver 2002 oli kaasas kah. lisaks active sync pisike programmike, mis kohe, kui telefoni arvutiga ühendad, süngib ära telefoni sisu outloogiga. ja vastupidi. laadisin kõik oma kontaktid telefonist outlooki ja korrastasin seal normaalse suurusega monitori ja klaviatuuri kasutades, nagu inimesele kohane. ahjaa, lisaks kontaktidele süngib outloogist muud värki ka, kalendrit näiteks. ja meilisid. aga outloogi meilindust ma ei kasuta.

tirisin mõned programmid kah peale. opera prooviversiooni ning miski java põhise ssh kliendi. asja ajavad ära.

kehv on muidugist see, et klahvid on imepisikesed ja üksteisele kole lähdel ning nendelt teksti sisestamine on paras pein. teiseks ei näe ma seda mms sõnumit, mille sõber sony-ericssoni telefonist saatis.

ja kas ma juba mainisin, et mp3 mängija on sees? okok, see on nüüd vist igal pesumasinal ka.

saaks kuidagi ka gps funktsioone kasutada (koos bluetooth gps adapteriga), siis oleks elu ilus.

viimase aasta või poole jooksul olen sagedamini sattunud selveri jms poodide lihaleti äärde, et enda meelispala – sea minutipihvi nõuda.

eelmisel nädalal järve selveris oodates jäin mõtlema, kui tore oleks seal näiteks savisaart kohata. selline suur ja tugev mees, kindlasti vitsutab temagi hea meelega noid häid tooteid. aga pole teda kunagi poes näinud. kust tema, ja kui mõtlema jääda, siis kõik teisedki ministrid ja tähtsad inimesed asju ostavad… või kes neile ostab jne, ühesõnaga boldide ja notsobjuudifulide teemaks läks kätte ning pinge langes.

aga täna kohtasin kella kümne ajal õhtul poes muude, minuarust juba teisele ringile viina järele tulnud noorte meeste seas meie välisministrit. oli temast muidu selline totu mulje jäänud. ei lastud venemaale jne, aga poes oli poiss nagu ponks, käis sirge seljaga kergel sammul. ei laianud ega hiilinud mööda nurgataguseid, toimetas nagu oleks lukksepp või itimees. votsiis, milline pettumus.

eile paigaldatud toru ühele jupile olin kusjuures mõlemasse otsa liiga vähe keermeteipi mässinud. väiksed tilgad tikkusid läbi. keerasin aga peale, kuid otsa pigistatud ühendus ei arvanud sellest hästi ning esmapilgul lõpetatud töö tervitas hommikul rõõmsa tilkumisega. uued otsad ja torujupp, mehiselt keermeteipi ja radikas kütab taas. iseasi, kellel varakevadel seda radikat enam vaja läheb.

ehk siis kui oled tark ja osav, siis sellest veel ei piisa. ilus peab ka olema?

noh, mina olen muidugi suur ja osav jne, aga see pole mingi uudis, millest kirjutada.

hoopis on lausa üllatav, kui vingeid lahendusi on tänapäeval torutööde tegemiseks välja mõeldud. keskkütteradika ühendamine seinast välja turritavate kraanide külge käib nüüd sedasi, et ostad poest otsikud ja natuke toru ning laenad tööriistad. mõõdad, lõikad ja pistad paika, pigistad otsad kokku ja lased vee sisse. ei mingeid rauasaage, torutange, takku ja tahmase näoga torumehi toas kirsades ringi tapserdamas. vägev.

• henco